„Eemale siit! Kiiresti eemale siit!“ karjusid ta süda ja mõistus üheskoos. Hooga lennutas Sveta ennast üle lippaia ja ees oligi vabadus. Ta aina jooksis. Jooksis pääsemise poole. Sveta oli täiesti hingetu, kui ta peatus, et silmitseda ümbrust. Ümberringi laiusid lagedad põllud. Vili oli ammu koristatud, peituda polnud kuhugi ...

 

„Mootorratas! Nad hakkasid mind taga ajama! Nad ju teavad, kus ma elan!“ taipas Sveta õudusega. „Ma pean enne neid üle tee jõudma, alles siis olen pääsenud.“ Ja kaotamata enam sekunditki, hakkas ta jooksma, unustades kõik. Silme ees ainus eesmärk – jõuda üle tee. 

 

Kuid mootorratta mürin lähenes üha kiiremini ...

Mälestusteraamat Eesti tüdruku elust,  tema rännakutest ja läbielamistest Nõukogude Liidus pärast teist maailmasõda. Rongirataste monotoonse rütmi saatel pidev elukohavahetus, põgenemine tundmatusse, teadmata, mida toob homne päev ...

Minu nimi on Sam. Kui sina seda raamatut lugema hakkad, olen mina tõenäoliselt surnud.

Sam, kes põeb leukeemiat, on päevikuvormis kirja pannud oma hetketunded, mõtted ja soovid. Ta on põnevuses UFO-dest, õudusfilmidest, kummitustest ja teadusest ning tahab teada, mis tunne on suitsetada ja tüdrukut suudelda. Ta püüab leida vastuseid küsimustele, millele keegi pole seni suutnud vastata. Kas ta suudab unistused täide viia?

Raamat „Jään elama igavesti” on võitnud kriitikute tunnustusi ja hulgaliselt auhindu üle kogu maailma, selle alusel on tehtud ka film. See on väga tõetruult välja mõeldud siiras, lõbus ja jõuline lugu, mis ei jäta kedagi ükskõikseks.

Mängijaid: 2-6
Vanus: eelkooli- ja noorem kooliiga
Komplektis: suur mängualus, 2 x 48 väikest piltkaarti (sõnadega ja sõnadeta)
Mänguga ei ole kaasas mängunuppe ega täringut.

Lisaks vajalik veel täring ja igale mängijale mängunupp.

Mängu eesmärgid

Mängu mängimine kaaslastega või pereringis on hea võimalus lahti rääkida tunded ja soovid ning arutada negatiivsete ja positiivsete käitumisviiside üle.

Mängu reeglid
Mängu mängitakse täringumängu põhimõttel. Igal mängijal on nupp, millega ta liigub edasi vastavalt täringul veeretatud silmade arvule. Kuna mängul ei ole tähistatud algust ega lõppu, siis mängija asetab nupu vabalt valitud pildile. Ka mängu liikumissuund on mängijate otsustada: võib kokku leppida kindla liikumissuuna või siis enne/pärast täringu veeretamist otsustab mängija ise, kas ta liigub vasakule või paremale. Seisma jäädes kirjeldab mängija pildil olevat tuju/tunnet/iseloomujoont ja püüab seda näoilmega väljendada. Seejärel otsib mängija laualt samasuguse piltkaardi ja asetab selle enda ette lauale pilt peal pool. Kui satutakse pildile, mis on laualt juba võetud, siis pilti omale võtta ei saa. Päikese-pildil peatudes räägib laps teda hetkel valdavast tundest või ükskõik millisest tujust-tundest omal vabal valikul.

Mängujuhile
Mäng on õpetlikum ja huvitavam, kui mängujuht suunab mängijaid küsimustega.
Millal on mängija ise seda tuju või tunnet kogenud? Mis võib sellise tuju põhjuseks olla? Kuidas sa seda tunnet tundes käitud? Kuidas sa seda tunnet tundes võiksid käituda? Kas sa oskad nimetada veel sarnaseid tundeid? Mis võiks olla selle tunde vastandtunne? Kuidas sa saad kaaslase tuju parandada? Kuidas sa saad kaaslast aidata? Milliseid uusi positiivseid käitumisviise sa täna õppisid? Jne.

Mängu lõpp
Mängu lõpetamiseks on erinevad variandid:

Mängu lõppedes keeratakse kogutud piltkaardid ümber ja loendatakse kokku tagaküljel olevad täpid. Päikese-kaardi olemasolu annab 5 lisapunkti. Kellel on kõige rohkem täppe, on mängu võitja.

• suur mängualus
• 8 väikest alust
• 43 väikest piltkaarti
• 43 sõnakaarti 

Mänguga ei ole kaasas mängunuppe ega täringuid.

• laps oskab leida samasuguseid pilte
• laps tunneb aiasaadusi ja metsaande ning eristab nende kasvukohti (aed, mets)
• laps arendab oma suulist väljendusoskust
• laps oskab täringumängus loendada samme
• laps õpib ootama oma järjekorda ja kuulama mängukaaslasi
• laps suudab toime tulla kaotusega

• kasutamisest (keedame moosi ja kompotti; teeme teed, salatit; meisterdame mänguasju jne),
• erinevatest omadustest (värvus, maitse, suurus; söödav, mittesöödav; pehme, kõva jne),
• kasvukeskkonnast (mullas, puu otsas, põõsas, peenral, kasvuhoones jne).