B
ensiinikanister ja
seaherne
-
printsess
Juba nügisid aga ulakad ja kangekaelsed tuulepoisid nätsupaberit piki heina
salkudes metsaserva edasi. Nügisid seni, kuni see samblavaibale lendles ning
metsa all kuivanud kuuseokstesse takerdus. Sealt ei saanud tuulepoisid teda
enam kohe kuidagi kätte. Kuidas nad ka ei püüdnud, oksarisu hoidis väikest
nätsupaberit tugevasti oma haardes. Nii otsustasid tuulepoisid ta veidikeseks
rahule jätta ja kadusid puude vahele puhkama.
Korrapealt ununesid nätsupaberil tuulte ulakused, sest see, mida ta nüüd
märkas, oli vist ilusaim vaatepilt, mida ta eales näinud. Otse tema ees, kõrgete
kuuskede vahel samblavaibal, õõtsus imekaunis taim.
„Lilleprintsess seahernes, lilleprintsess seahernes!!
Keeruta-keeeeruta!” hüüdis tillukene tuuleiil,
kes taime oma käevängus hoidis.
20
