Astun mööda lehekulda,
vajun pehmelt põllumulda.
Lõikan tähti sügistaeva,
naudin aiatööde vaeva.
Minu naer on udu värvi,
juuksed tuule läike järgi.
Kehalt priske, paras pomm,
nimeks mul OktoOber on!
Jälle teel on linnukesed,
käes ju sügiskuu,
halli taeva udupiimas
kostab klu-klu-kluu.
Päike neile sooja annab
kuu neid lohutab,
tuul nad linnuteele kannab
vihm neid jahutab.
Jälle teel on linnukesed,
udulinad maas
kostab kõrgelt linnuhala:
“Kevadel siis taas!”
30
